Teekond ettevõtjaks

Omandasin sekretär-personalitöötaja elukutse Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis 2011. a. Sellele järgnes väga põhjalik ja kaua kestev praktika kolmes erinevas asutuses.

Erialast tööd oli raske leida uude linna elama asudes, kedagi ei tundnud. Töötasin enne veel 3 aastat klienditeenindajana kohvikus ja a la carte restoranis. Esimene erialane töökoht oli SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus sekretär-arhivaarina, kus ma sain täita väga vastutusrikkaid ülesandeid ja olin sinna personali soojalt vastu võetud ning hiljem igatsetudki. Kahjuks ei saanud ma jääda sinna kauaks, sest kolisime perega Helsingisse, kus elasime 6 aastat. Seal sain ma töötada väikeettevõttes sekretär-asjaajajana aastakese, käisin kursusel ning omandasin soome keele oskuse. Mul on kolm poega. Olin vanimale pojale koduõpetaja ühe aasta.

Olles pikalt teinud laste kõrvalt vaid “tööampse” ning läbinud erinevaid koolitusi, jõudsin lõpuks praeguse avastuseni- hakkasin pakkuma virtuaalse assistendi teenust. Idee tuli Eesti Töötukassa karjäärinõustajalt, kes võttis arvesse minu eriala. Aga otsuse eest, hakata ettevõtjaks, saan ma olla tänulik iseendale. See nõudis suurt tööd endaga, uskumuste ja hirmude ümber muutmist ja julgust. Olen varasemalt olnud pigem väga tagasihoidlik ja tahaplaanile hoidev, samas, lapsepõlve peres olin ma vanim laps ja harjunud aitama ning hoolitsema asjade eest, vastutama. Minu ema on laojuhataja. Juba lapsena imetlesin kontorit, kus ta töötas ja mulle meeldisid tema töövahendid – arvuti, auguraud, värvilised märkmepaberid, märkmikud, kaustad, kõik, mis büroo juurde kuulub.