VirtuaalAssistendid tutvustus TV3 saates ,,Naudime elu”
jaanuar 5, 2024
Nagu sõna ise juba ütleb, on tegemist teatud liiki eetikaga, täpsemalt öeldes, kuidas oma ettevõtte siseselt eetiliselt käituda, seda nii klientide, alluvate, koostööpartnerite, teiste omanike ja kindlasti ka konkurentidega. See, et keegi on sinu konkurent, ei tohi automaatselt tähendada, et temaga peab halvasti ja ebaeetiliselt käituma. Konkurenti tuleb pigem võtta sõbrana, kes paneb sind kõvemini tööle ning teatud olukordades ka kastist välja mõtlema. Minu arvates käitub kõige ebaeetilisemalt konkurent, kes Sinu välja mõeldud idee 1:1 kopeerib.
Leian, et eetiliselt ei pea ainult juht töötajaga või konkurendiga käituma. See peaks toimima siiski vastastikku, et äri saaks toimida üksteist austades ja usaldades. Kui näiteks töötaja, kes on aastaid ettevõttes töötanud ja seejärel loob oma ettevõtte, võttes kaasa ka eelneva töökoha kliendibaasi, on see äärmiselt ebaeetiline käitumine. Mõeldes edasi, siis näiteks klient, kes on saanud mingil põhjusel ettevõttelt halva toote/teenuse ja ei lähe seda mitte otse ettevõttele ütlema, vaid kirjutab sellest kohe näiteks sotsiaalmeedias, on samuti ebaeetiliselt käitunud, sest see võis olla vaid ühekordne juhuste halb kokkulangevus ja ettevõttel võib olla väga mõjuv põhjus, miks sel korral toode/teenus tipptasemel ei olnud. Leian, et alati tuleb omavahel asjad selgeks rääkida, mitte konfliktidesse kohe kolmandaid osapooli kaasata.
1. Maine ja usaldusväärsus: eetiliste põhimõtete järgimine aitab organisatsioonidel rajada usaldusväärset mainet. Tarbijad, töötajad ja investorid hindavad ettevõtteid, mis käituvad eetiliselt. Kui organisatsioon on tuntud oma eetilisuse poolest, on tal lihtsam kliente enda juurde meelitada ja ka oma olemasolevat kliendibaasi hoida.
2. Otsuste tegemine: ärieetika pakub suuniseid keeruliste olukordade lahendamiseks, aidates juhtidel teha moraalselt vastutustundlikke otsuseid, mis ei ole mitte ainult seaduslikud vaid täidavad ka ühiskondlikke ootusi.
3. Töötajate rahulolu: eetiline käitumine organisatsiooni siseselt suurendab töötajate rahulolu ja motivatsiooni. Kui töötajad usuvad, et nad tegutsevad eetiliselt ja nende panust hinnatakse, on nad suure tõenäosusega produktiivsemad ja lojaalsemad.
4. Riskide vähendamine: eetilised probleemid nagu pettus või korruptsioon, võivad viia juriidiliste probleemide ja rahaliste kaotusteni. Eetiliste standardite järgimine aitab neid riske vähendada.
Tegelikult on eetilise ja mitte-eetilise käitumise vahel väga õhkõrn piir, seega soovitan ettevõtte siseselt konkreetselt kehtestada, kustmaalt eetilisuse piirjoon jookseb. Näiteks läheb ettevõttel, kes tegeleb tootmisega, üks partii „aia taha“ ja selle asemel, et tooted tagasi kutsuda, loodab ettevõtte juht heale õnnele, et midagi ei juhtuks. Mina leian, et see on äärmiselt ebaeetiline käitumine. Ärieetika piirid oleks hea kindlaks määrata vastavas dokumendis, mis tuleb koostada seesuguselt, et kaasa saavad rääkida nii ettevõtte juhtkond kui ka töötajad, nii ei ole eetilisus piiritletud liialt ühekülgselt.
Ärieetika probleemi aitab kindlasti lahendada ka eeskujulik käitumine juhi poolt. Olen kuulnud ütlust, et ettevõte on oma juhi nägu – seega, kui juht on oma eetilise käitumisega teistele eeskujuks, siis see võib paljud ettevõtte probleemid ära hoida ja miks mitte ka lahendused leida. Mulle väga meeldib lause: „Inimesi ei saa mitte millekski sundida, neid saab ainult inspireerida“. Inspireerigemgi siis teisi eetiliselt käituma!
Artikli autor: Gerly Siimenson
