Valides värve ja värvitoone loodavatesse kujundustesse, ei mõtle me enamasti, et sellega kaasnevad ka mõned niiöelda tehnilisemad valikud. Tihti me ei teagi, miks kujundus pole tulnud välja nii nagu ootasime. Kuid planeerides algusest peale kõik detailselt läbi ja tehes juba kujundusprotsessi alguses õiged valikud, on meil alati tulemuseks soovitud kujundus. Kujundus, mis näeb samasugune välja nii digitaalsena ekraanidelt vaadatuna kui ka prindituna. Olgu see siis logo, flaier, plakat või raamat. Alljärgnevalt on toodud ülevaade olulistest tehnilistest valikukohtadest, millega kujunduses arvestada.
1. Värviruum
Värviruumi abil kirjeldatakse kujunduspildis olevaid värve. Erinevate seadmete, näiteks monitoride, värviruumid on erinevate suurustega. Mida suurem värviruum, seda rohkem toone suudab monitor (või ka digikaamera) inimesele kuvamiseks edastada. Värviruumid on erinevad ja nendes sisalduvad toonid luuakse enamasti kolme põhitooni abil.
a) RGB (Red, Green, Blue) värviruum koosneb punastest, rohelistest ja sinistest värvitoonidest, mille segamisel saadakse kõik teised värvid. RGB on need värvid, mida kuvatakse digitaalsena ekraanil. See ongi suurepärane värviruum digitaalsete kujunduste (ka digitaalse logo), veebisaitide, rakenduste ja ekraanide jaoks. RGB värviruumis on olemas sRGB (enimkasutatav digitaalses maailmas) ja Adobe RGB, milles on rohkem värve ja võimalusi.
b) CMYK (Cyan, Magenta, Yellow, Key/Black) värviruum on need värvid, mida näeb igasugustel trükistel. CMYK kasutab nelja põhivärvi – tsüaan, magenta, kollane ja must (Key), mida omavahel segades saadakse kõik teised võimalikud värvid. CMYK värviruumi tulekski kasutada trükiste loomisel, et tagada värvide täpne taasesitus paberil ja vältida värvide moonutamist.
2. Värviulatus
Värviruumi avarusest (värviulatus – gamut) räägitakse seoses värviga absoluutses mõttes ja selle võrdlusaluseks on inimese nägemise värviruum. See tähendab seda, et erinevatest värviruumidest tulenevalt näeme me silmaga värve erinevalt. Siinkohal on oluline mõista, et silmaga ümbrust vaadates on meil võimalik näha maksimaalselt erinevaid värve ja värvitoone. Sellele järgneb ekraanidel nähtav ala ehk RGB, kuid neid välja printides (CMYK) on värvid teised: heledamad, neil on vähem kontrasti ja sära (me näeme värve ühtemoodi ekraanidel, kuid printides on värviruum teine).
Järgneval joonisel on näha värviulatus silmale, ekraanidel (sRBG vs Adobe RGB) ning prindis (tavavärvidega vs Pantone värvilehvikutes olevad värvid):
Seda kõike teades saame luua kujundusi, mis näeksid võimalikult samasugused välja nii ekraanil kui ka paberil. Vastasel juhul, kui jätame selle tähelepanuta ega tee oma kujundusi, logosid prindile vastavaks, on tulemus paberil alljärgnev (RGB värve näeme digitaalses kujunduses, kuid paberil on nende vastavus CMYK toonides):
Lahendusi on siin mitmeid. Üheks variandiks ongi kujundused, ka logod, mida prinditakse, tehagi CMYK-värvitoonides. Sel juhul ei tule üllatusi printimisel. Teine variant on teha kujundused RGB-värvitoonides, sest siis on meil rohkem värve ja toone, kuid enne printimist konverteerida värvid ümber ja vajadusel teha värviparandusi ja -asendusi. Kolmas variant on kasutada Pantone värve, mis ongi alati sellised nagu paistavad, kuid oluline on teada, et need värvid on nö “tasulised” (samas disainerile on need värvilehvikud suureks abiliseks tema töös).
3. Paberi valik
Prinditavatel kujundustel, ka logo printimisel, mõjutavad paberi tüüp ja paberi viimistlus (kaetud või katmata paber) oluliselt trükise välimust ja tajutavat kvaliteeti. Lisaks jäävad ka sama tooni värvid erinevatel paberitel (isegi kui paber ise on toonita ehk valge) erinevad. Alljärgnevalt on toodud näide samast värvist kaetud ja katmata paberil:
Seetõttu võib olla vajalik erinevate trükiste jaoks kasutada erinevat tüüpi paberit. Ja olenemata sellest, mis tüüpi paberit kasutatakse, siis on jällegi oluline teha kujundus konkreetse paberi järgi. See tähendab seda, et enne kujunduse tegemist, peaks tegelikult olema teada ka paber, millele lõpuks kujundus prinditakse. Niimoodi saab disainer viimistleda lõpliku kujunduse sobivale ICC (Color Consortium) profiilile.
4. Kujunduse suurus (resolutsioon, raster vs vektor)
Digitaalne kujundus hõlmab graafiliste elementide loomist arvutis ja nende värvide kuvamist, näiteks logo, veebilehed, reklaamid või sotsiaalmeedia postitused. Oluline on siinkohal tagada, et kujundus oleks resolutsioonilt piisavalt kõrge, et see ekraanil selgelt nähtav oleks ja paistaks selgete värvidega, eriti suurendamisel. Madala resolutsiooniga pildid võivad muutuda uduseks või piksliteks, mis vähendab kujunduse professionaalset välimust. Logo puhul kindlasti kasutada vektorfaile mitte rasterfaile. Ka printimisel kehtib õige suuruse, resolutsiooni ja DPI (Dots per inch) ning ka õige värviruumi nõue.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kvaliteetne disain ja trükk aitavad positiivselt mõjutada ettevõtte brändi tajumist. Disainerid ja brändijuhid peaksid püüdma tagada, et kõik nende trükised ja digitaalsed kujundused oleksid kvaliteetsed ja vastaksid brändi identiteedile. Seetõttu on oluline teha kujundusprotsessis juba algusest peale õiged valikud ja enne trükki teha alati võimalusel proovitrükk. Vajadusel ja küsimuste korral kindlasti konsulteerida ka professionaalse disaineriga, kes saab siinkohal abiks olla.
Artikli autor: Reneli Tikerpuu
VirtuaalAssistendid kujundaja